Sobiva põlle valimisel kehtivad üsna sarnased reeglid kinnaste valimisele, alustuseks mõtleme, et mis tööd me selle põllega teeme ja mis ootused meil põllele on kuni selleni välja, et kas soovime põlle kohe pärast kasutamist ära visata või soovime, et põlle oleks võimalik ka pesta. Loomulikult sõltub kõik suuresti teenusest, mida pakume.
Töömaailmas on suur hulk erialasid, mille puhul peame põlle kandmist elementaarseks. Näiteks põllega kokk, kelle tööriietuse osaks olnud põll aegade algusest. Olles kogenud seda, kuidas küünelakk kukub lemmik pükstele, tead vähemalt ühte põlle kandmise põhjust. Põlle kasutatakse oma tööriiete kaitseks tegevuste korral, kus võivad tekkida pritsmed või on kokkupuude verega, kehavedelikega, eritistega, saastunud pindadega, seadmetega ja mida on määrdumise korral lihtne vahetada.
Vastavalt tegevusele ja erialale on ka ootused ja kasutamine erinev. Lisaks erinevatele värvidele, suurusetele, pikkustele erinevad põlled tegumoe, hinna ja materjali poolest ning on kas ühekordsed või korduvkasutatavad.
- Kilepõll, mis on ühekordseks kasutamiseks ning eemaldatakse vahetult peale tegevust. Ühekordset põlle vahetatakse iga kliendi järel. Vajadusel (olenevalt teenusest) kasutatakse ka täiendavalt kitlit ja mütsi. Seda on küll mugav ja lihtne kasutada, kuid võib saada takistuseks keskkonnasõbraliku mõtteviisi juures. Sellisel juhul on lahenduseks:
- biolagunevad ühekordsed kilepõlled. Kilepõlled erinevad ka mikronite poolest, mida suurem number, seda paksem. Ühest küljest on paksus hea märk tugevusest, teisest küljest võib see olla raskem ja ebamugavam kandjale. Kilepõll võib saada takistuseks ajamahukama teenuse pakkumisel, kuna see ei lase õhku läbi ja soodustab higistamist.
- Polüpropüleenist ühekordsed põlled on alternatiiv ühekordsele kilepõllele. Õhku läbilaskvast polüpropüleenist materjal kaitseb nii tolmu kui pritsmete eest. Kuna see on ka toidule ohutu materjal, võib seda kasutada ka toitlustuses ühekordse põllena.
- Puuvillasest kangast põlled. Kui säilib vajadus iga kliendi või tegevuse järel põlle vahetada, siis on alati on võimalus soetada endale vastav kogus puuvillaseid põllesid (näiteks viis) ja vahetada neid vastavalt määrdumisele või nõuetele, et iga töö alustamisel oleks ees puhas põll. Kasutatud põlled kogutakse tekkekohas kokku (eraldi kotti) vältides tolmutamist ja raputamist, et tööpäeva lõpus need pesumasinas pesta. Kangast põlle juures on oluline märksõna, et see oleks õhku läbilaskev kangas ent piisavalt paks, et esmane tolm, mustus ja pritsmed läbi ei tungiks. Riidest põlled peavad olema vähemalt 60 kraadi juures pestavad. Kuna neid pestakse väga sageli, siis peab põllede materjal pidama vastu korduvale pesemisele ja säilitama sealjuures oma kaubandusliku välimuse, et ei tõmbaks pesus kokku või ei läheks värvist ära. Mugavust lisab ka see, kui põlled ei kortsu ja ei vaja peale pesemist triikimist.
Rääkides ühekordsete vahendite tarbimisest ja selle vähendamisest keskkonna huvides versus korduvkasutatavate toodete tarbimise soodustamisest on minu jaoks alati küsimus, et mis siis on kasulikum nii keskkonnale kui tarbijale. Kas näiteks keskkonnasõbralike materjalide ühekordne tarbimine või korduvkasutamise korral igapäevane pesu pesemine pesumasinas (elekter), pesuaine kasutamine ning sageli ka kuivati kasutamine, triikimine.
Selge on see, et viiruste ennetamisel teeninduses on kindlasti tõhusamad ühekordsed tooted, mis omakorda erinevad oma hinna ja kandmismugavuse ning keskkonnasõbralikkuse poolest. Samas mugav puuvillane põll (tingimusel, et seda vahetatakse piisavalt sageli) väldib olukorda, et neid pidevalt juurde soetada või hoopis põllede ootamatut otsa saamist 🙂