1. Desinfitseerimine – mis see on?

See on protsess, mida sooritatakse läbi füüsikaliste protseduuride või keemiliste ainete kaudu.

2. Mis on desinfitseerimise eesmärk?

Mikroorganismide hävitamine elututelt objektidelt ehk tööpindadelt ja töövahenditelt, millega hävitatakse enamus ehk 99% mikroorganismidest (hallitus- ja pärmseened ning mõned viirused). Paraku ei ole desinfitseerimise käigus võimalik hävitada kõiki mikroobe. Mõned elujõulisemad organismid, bakterite eosed ehk spoorid, mõned viirused, mükobakterid ja seened, võivad oma eluvõime säilitada. 
NB! Selleks, et hävitada kõik elujõulised bakterid (k.a spoorid) on kõrgtaseme desinfektsioon ehk keemilne sterilisatsioon.

3. Miks desinfitseerimine ei hävita kõiki mikroorganisme?

Üks põhjus on bakterite rakuehituse erinevuses. Bakterid jagatakse Gram-positiivseteks ja Gram-negatiiveteks. Nende peamine erinevus on välismembraan, mis on ainult Gram- negatiivsetel bakteritel. See annab täiendava kaitse ja seetõttu on Gram-negatiivseid baktereid raskem hävitada.

4. Millised on levinumad desinfitseerimismeetodid ilu- ja isikuteeninduses?

Võimalus on kasutada, kas kuumdesinfitseerimise meetodit (kuumdesinfitseerimine ei ole sama, mis kuumsterilisatsioon) või keemilist meetodit (keemilisi aineid). Salongide interjööris on kasutusel väga palju erinevaid pinnamaterjale ning palju on erinevast materjalist töövahendeid. Sellest lähtuvalt on iluteeninduses praktilisem ja võimalusterohkem keemilise meetodi kasutamine. Valesti valitud meetod loob valeturvalisuse ja esineb oht mikroorganismide elule ning paljunemisele.
Keemilise meetodi puhul peab teadma, et desinfektsiooni õnnestumine sõltub kemikaali kontsentratsioonist, toimeajast, pinna/instrumendi määrdumisastmest või pinna/instrumendi materjalist. Selleks, et desinfektsioon õnnestuks ja oleks ohutu, peab personal tundma desinfektsiooniprotsessi põhimõtteid ning olema vastavalt koolitatud.

5. Kas desinfitseerimine võib ka tervisele kuidagi ohtlik olla?

Kuna desinfitseerimisvahendid sisaldavad kõrges kontsentratsioonis erinevaid kemikaale, siis mõtlematul kasutamisel võib see põhjustada organismis mürgitusi. Näiteks suurem osa desinfektsioonivahendeid sisaldavad erinevaid alkohole, mis tapavad küll viiruseid ja baktereid, aga kemikaali pihustamisel tekkinud aerosoolid võivad sissehingamisel tekitada limaskestade kahjustusi. Enim levinud on veel kloori- ja peroksiidipõhjalised ained ja kvaternaarsed ammooniumühendid ehk kvatid. Ohtlikud ained võivad imenduda ka läbi naha. 
Iluteenindaja puutub desinfitseerimisega kokku igapäevaselt, seetõttu on vahendite valimisel soovituslik eelistada võimalusel vähem lõhnavaid, vähem aerosoole tekitavaid jne desinfitseerimisvahendeid. 
NB! Ükskõik millise desinfitseerimisvahendiga töötamisel tuleb kasutada isikukaitsevahendeid. 

6. Mida desinfitseerimisvahendi valimisel võiks arvesse võtta?

Desinfektsioonile peab alati eelnema puhastamine, sest kui orgaaniline mustus jääb tööpinnalt/töövahenditelt eemaldamata, siis moodustub mikroobidele hoopis kaitsekiht, mis vähendab desinfitseerimisaine toimet. Et enda jaoks elu lihtsamaks teha, võiks eelistada kiire toimeajaga ja kaasaegseid - kaks ühes tooteid, kus ühe tootega saab samaaegselt tehtud kaks protsessi (puhastamine ja desinfitseerimine), või lausa kolm (puhastamine, desinfitseerimine ja steriliseerimine). 
NB! Selgita kindlasti eelnevalt välja, kas tootel, mida juba kasutad või plaanid kasutama hakata, on olemas puhastav toime. Kui ei, siis tuleb pindadelt/instrumentidelt eemaldada orgaaniline mustus ja tolm. Selleks sobib vedelseep või mõni üldpuhastusaine. Loputa ja kuivata ning siis võid alustada desinfitseerimisega.
Desinfitseerimisprotsessis võiks eelistada võimalikult laia mikrobioloogilise toimespektriga desinfektsioonivahendeid (bakteritsiidne, tuberkuloitsiidne, fungitsiidne, virutsiidne, sporitsiidne).
NB! Tähtis on jälgida desinfektsioonivahendi õiget kontsentratsiooni, et hävitada haigusetekitajad. Valesti tehtud kontsentratsioonil on erinevad tagajärjed. Liiga lahja võib mikroobidel soodustada resistentsuse väljakujunemist ning liiga kõrge ja toimeajast kauem vahendite lahuses hoidmine võib kahjustada töövahendeid.
NB! Jälgi ka desinfektsioonivahendi ja valmislahuse säilivusaega. Valmislahuste säilivusajad võivad olla väga erinevad. Näiteks võib mõni lahus säilida 12 tundi ja teine hoopis 30 päeva. Kui unustada nädalavahetuseks töövahendid lahusesse, mille säilivus oli vaid 12 tundi, siis võivad tagajärjed olla päris kurvad.

7. Kas piisab ühest pudelist, millega saab nii käed, pinnad kui töövahendid desinfitseeritud?

Kindlasti ei sobi aine, millega desinfitseeritakse pindasid või instrumente, kätele ja vastupidi – kätele mõeldud antiseptikumid ei sobi pindade ja instrumentide desinfektsiooniks.
Küll aga võib leida kaasaegseid desinfitseerimisvahendeid, mis on universaalsed ja vastavalt kasutusjuhendile ning kontsentratsioonile sobivad kasutamiseks nii pinna- kui seadmete ja instrumentide desinfektsiooniks. 
Desinfektsioonivahendid võivad olla müügil väga erineval kujul. Need võivad olla kontsentraatidena (vedeliku ja pulbrina) või valmislahustena. Viimaseid pakutakse näiteks sprei- ja vahupudelis (vahud on tervisele ohutumad, kuna vahud ei tekita õhku kahjulikke aerosoole), kuid on ka vedelikena valmislahuseid, mis mõeldud instrumentide või vahendite leotamiseks. 
Pinnadesinfektisoonis eristatakse omakorda: suured pinnad ja väiksed pinnad. Näiteks puutepindade (väiksed pinnad) desinfitseerimisel on mugav kasutada valmislahuseid. Suurtele pindadele (seinad, põrandad) on eraldi kontsentraadid, millega on hea pediküürijärgselt põrandaid desinfitseerida.
NB! Pihusti kasutamisel on tähtis teada, et pihustusvahendit ei tohi pihustada otse pinnale. Vahend pihustatakse puhtale lapile (kasutatud lapid kogutakse kokku ja pestakse vähemalt 60 kraadi juures). Soovitame kasutada ühekordseid lappe või pehmet paberit.
Pihustiga valmislahuseid on ka instrumentide jaoks olemas. Taas kord tuleb teada, et siin on tegemist aerosoolidega ja instrumentide pideval desinfitseerimisel õhku pihustades on ohustatud nii iluteenindaja kui kliendi tervis. Sellise desinfektsioonivahendi kasutamisel peab jälgima, et instrument või töövahend saaks korralikult üle pihustatud (kõik kohad). Sprei või vahuga instrumentide desinfitseerimiseks soovitame kasutada desinfektsioonivanni. Aseta instrumendid kuiva vanni, pihusta neid pöörates instrumentide erinevaid külgi. 
Mugav on kasutada ka niisutatud rätikuid (peab jälgima, kas aine, millega rätikud on immutatud oleks puhastavate omadustega). Rätikute suurused ja materjalid on samuti väga erinevad. Mõistlik on läbi mõelda, et kui suurt pinda või seadet rätikuga soovitakse puhastada. Ökonoomsem on kasutada väikeste pindade või seadme puhul väiksema mõõduga rätikuid ja suuremate pindade puhul natuke suuremaid. Rätikute materjal peab olema piisavalt pehme, ei tohi ajada ebemeid ega kriimustada või kahjustada pindasid. Võimalus on ka kuivade rätikute kasutamine, kus desinfektsioonivahendi valik jääb kasutajale, millise vahendiga soovib rätikuid immutada.
Kontsentraate valides on hea, kui pudelil või kanistril on olemas mõõdik õige koguse mõõtmiseks ning pulbritel võiks kaasas olla mõõtetopsik.
Leotamisel tuleb olla tähelepanelik, et desinfitseerimist vajavad instrumendid ja töövahendid oleksid lahti võetud ja korralikult lahusesse uputatud. Selleks on hea valida desinfekstioonivann, kus oleks lisavõimalus kergemad töövahendid ja instumendid alla suruda, aga veel mõnusam on kasutada ultrahelivanni.
NB! Ultrahelivann ise ei desinfitseeri ja kui sinna panna sisse vesi, siis desinfektsiooni ei toimu. Ultrahelivannil on suurepärane puhastamisvõime, lisades vanni puhastavate omadustega desinfektsioonivahendit (võimalikult laia mikrobioloogilise spekteriga ja lühikese toimeajaga), siis on see kiireim ja mugavaim desinfitseerimise võimalus ilusalongis.

8. Kas võin ühte vahendit kasutada kõikidel pindadel?

Pärast igat klienti tuleb kõik kliendi nahaga otseses kokkupuutes olnud pinnad desinfitseerida.
NB! Oluline on jälgida, et mis materjalist on pinnad, mida soovime desinfitseerida. Valesti valitud ja pinnamaterjaliga mittesobiv desinfitseerimisvahend rikub pinna ja loob vastupidi võimaluse mikroobide säilimiseks ja paljunemiseks.
Valida saab alkoholibaasil ja alkoholivabad desinfektsioonivahendid. Kõik puidust pinnad, plastikust, nahast ja kummist pinnad tuleb puhastada alkoholivaba vahendiga. Näiteks nahast klienditoolid.  Olemas on ka madala alkoholisisaldusega tooteid.
Puidust pinnad tuleb kindlasti desinfitseerida alkoholivaba vahendiga.
Veendu, et vahend ei sisaldaks aineid, mis tekitavad pindadel värvimuutuseid. Näiteks on väga paljud iluteenindajad ootamatult avastanud, et ostetud lumivalgest nahast klienditool on muutunud kollaseks ja väljanägemine on püsivalt määrdunud ilmega. Tähtis on silmas pidada ka seda, et kahjustused ei pruugi ilmneda esimese kasutamise järel vaid näiteks nädalate, kuude või aastate jooksul.

9. Kas on vahet, et millise kaubamärgi tooteid kasutan, kui mul on olemas hügieeniplaan?

Hügieeniplaan on iluteenindajale nagu spikker, mis tuletab meelde, mida on vaja puhastada, millega desinfitseerida, kuidas ja kui sageli seda teha. Ehk siis hügieeniplaan peab vastama toodetele, mida reaalselt kasutatakse. Kindlasti ei ole olemas universaalset hügieeniplaani, sest iga iluteenindaja valib endale sobivad desinfektsioonivahendid vastavalt oma tööiseloomule ja pinnakattematerjalidele.

10. Mida veel peaks desinfitseerimisel teadma?

Desinfitseerimisvahendi pudelil või muul pakendil peab olema kirjas toote nimi, maaletooja, säilivusaeg ja kasutusjuhis. Märgistamata pudelid ei ole lubatud. 
Valmistatud lahuseid tuleb hoiustada selleks ettenähtud anumates või konteinerites järgides valmislahuse kehtivusaega. Kindlasti ei ole lubatud lahuste hoiustamine toiduanumates (purgid, karastusjoogi pudelid jne).
Juhul, kui soovite originaalpudeleid täita (sama tootega, mida olete soetanud suuremas koguses- kanistriga), siis tuleb samuti jälgida, et originaalpudelil, mida töös kasutate, oleks kehtiv kuupäev.
Desinfektsioonivannid (ja teised mahutid, mida kasutatakse desinfitseerimisel) peavad olema alati enne järgmise lahuse tegemist puhastatud ja desinfitseeritud.
NB! Kunagi ei tohi lisada uusi aineid anumasse, kuhu on jäänud vana lahuse jäägid. Desinfitseerivaid lahuseid ei tohi ka omavahel segada või lisada muid keemilisi aineid.
Kindlasti ei saa aktsepteerida desinfitseerimise juures vabandusi: 

• minu töövahendeid ei tohi märjaks teha 
• minu töövahendeid ei saa leotada
• mul on ainult ühed pintsetid/tangid
• minu töövahendid ei kuiva järgmise kliendi jaoks ära
• mul ei ole aega neid vahepeal desinfitseerida jne.

Kaasaegsed desinfektsioonivahendid pakuvad kõigile väga erinevaid võimalusi mugavaks, kiireks ja ökonoomseks desinfektsiooni sooritamiseks.
Meie poolt on ka personaalne nõustamine, et leiaksid sobivad meetodid ja vahendid ning töötaksid reaalse hügieeniplaaniga. Kirjuta: angela@cleanella.ee