Koristuse tulemusena saadud puhtusel on kummaline võime mõjutada meie emotsioone, tuju, hinnanguid jne. Näiteks hästi lõhnavas ja puhtas ruumis on inimestel alati parem tuju ja lihtsam on luua positiivset meeleolu. Vastupidiselt segamini, määrdunud ja halva lõhnaga ruumis tunnevad inimesed ennast ebamugavalt ning ärrituvad oluliselt kiiremini. 

Kuid, kas teadsid, et me saame puhtuse jagada kaheks: visuaalne puhtus ja mikrobioloogiline puhtus? Mõlemad on olulised, aga mõnikord keskendudes vaid visuaalsele puhtusele võime teha väga suuri vigu:

1. ÜRITAD PUHTUST LUUA MUSTA LAPIGA

Millist tehnikat sa tolmu võtmisel kasutad ja mis sa teed tolmulapiga pärast kasutamist?

Õige: selleks võta kohe rohkem puhtaid MIKROFIIBERLAPPE, mida siis vastavalt voltimistehnikat kasutades saab ühest lapist maksimaalselt puhataid pindu (vähemalt 8). Kui kõik küljed saavad „kasutatud“, tuleb võtta uus puhas lapp ja määrdunud lapid kokku koguda ja peale koristust pesukotis 60-90 kraadi juures pesta ning järgmiseks koristuskorraks valmis panna.

Võimalus on kasutada ka ÜHEKORSET UNIVERSAALSET RÄTIKUT või TAGIN AIR 65/80. Vahe on selles, et selle lapi võid pärast koristamist ära visata. Jääb ära hilisem koristuslappide pesemine ja hoiustamine. 

Kolmas lahendus, kui soovid kasutada universaalset puhastusvahendit (lisades vette pesuvahendit, siis vee pindpinevus väheneb, mis parandab pesemisomadusi ning annab ilusa läike ja antistaatilise kaitse), siis selle asemel, et iga kord teha endale uus annus lahust, võid teha lahuse 1 kord valmis ja kallata see DRY WIPES rätikutele. Nii saad 100tk meeldiva lõhnaga  eelniisutatud rätikut, millega puhastad kõik vett taluvad pinnad ja viskad rätikud pärast kasutamist minema.

NB! Kindlasti ei tohi koristuslappi visata peale koristuskorda niiskena kuskile „kraanikausi alla kappi“, nii hakkavad kohe mikroobid lapil oma tööd tegema ja järgmine kord on koristamise asemel võimalus mitte puhtust luua vaid hoopis mikroobe mööda pindasid laiali jagada. 

2. KORISTAD ÜHE SAMA LAPIGA KÕIKI RUUME

Visuaalset puhtust saab luua küll nii, et kasutad ühte lappi kõikides ruumides, aga mikrobioloogilselt on see vale, sest näiteks võid jagada mikroobe mustemalt pinnalt puhtale. Kõige ekstreemsem näide, et köögis kasutatav lapp ja tualettruumi koristamiseks mõeldud lapp.

Õige: kasuta näiteks värvikoode. Millise värvi valid kööki ja millise vannituppa, see ei olegi nii oluline, aga tähtis, et tualettruumi bakterid ei jõuaks kööki ja vastupidi...

Kui sa ei soovi värvikoodidega möllata, siis võta lihtsalt ühekordsed lapid.

3. SA EI PÖÖRA PIISAVALT TÄHELEPANU KÕIGE RÄPASEMALE...

Sageli arvatakse, et kõige räpasem koht on WC poti prill-laud. No oleme ausad, see on ka üks kõrge puhastusvajadusega koht, aga veel rohkem baktereid leidub hoopis köögikäsnal. 

«Kõige räpasem koht on alati konkurentsitult köögi pesukäsn,» kinnitab Londoni ülikooli viroloogia professor ja Hügieeni nõukogu esimees John Oxford. Tema viimased uuringud võrdlesid üheksa erineva riigi kodudest võetud proove. 21 protsenti näiliselt puhastest köögilappidest olid tegelikult väga määrdunud. Samuti ei läbinud köögilapid kolibakteri testi.

Õige: Ära siis unusta piisavalt sageli köögikäsna vahetada. Muide minu tähelepanek, et kõige harvemini vahetatakse seda just töökohal ühisköökides ja puhkeruumides.

4. KASUTAD PINDADEL VALET PUHASTUSAINET

Kindlasti tuleb eelnevalt selgeks teha, et mis materjalist pindadega on tegemist. Haarates suvalise puhastusaine järgi või lootes ühe-sama ainega kõikjal hakkama saada võib juhtuda, et rikud ära puhastatavad pinnad (mööbel, põrandad, tehnika jne) või jääb tulemus keskpärane. Kui puhastusaine sobib võrdselt kõikjale, siis tegelikult ei saagi liiga häid puhastustulemusi oodata. Näiteks looduslikud põrandakatted (puid, kumm, marmor, linoleum, kork) ei talu tugevalt aluseliseid. Happeliste ainetega tuleb ettevaatlik olla kroomi, nikli ja plastmassi puhastamisel. Samuti tuleb olla ettevaatlik alkoholi sisaldavate puhastus/desinfektsiooniainetega. 

Õige: tee selgeks, et mis vahe on aluselistel ja happelistel puhastusvahenditel ja millised pinnad millist taluvad. Usalda tootja poolset kasutusjuhendit, tutvu toote kasutusjuhendiga ja jäta katsetamine tootjale. 

5. SA DOSEERID PUHASTUSAINEID JUHUSLIKULT

Siin ei kehti reegel „mida rohkem, seda uhkem“. Kõige leebem oleks see, et üledoseerimine tõstab lihtsalt kulusid ja aladoseerimine ei anna tulemust. Paraku aga võivad ka hullemad tagajärjed olla, näiteks pesuaine toime hoopis väheneb. Võib juhtuda, et seetõttu tekib liiga palju vahtu ja pind ei niisku piisavalt. Lisaks võib see kahjustada pindu ja olla ka tervisele ohtlik.

Õige: tee kontsentraadid vastavalt vajadusele. Jälgi toimeaega, sest pikemalt pinnale jättes võib juba pind kahjustada saada. Ja kindlasti kasuta isikukaitsevahendeid, kui see on ette nähtud. Peamiselt mõeldakse siin kindaid, mõnikord on hea ka maski kasutada.