Ära maksa ilu eest oma tervisega!

Kaasaegne iluteenindus areneb meeletu kiirusega ja järjest enam tuleb juurde ilusalonge ning uusi põnevaid iluteenuseid. Kliente jagub kõigile, sest iluteenuste tarbimine on muutunud teatud määral elementaarseks mitte ainult naiste seas vaid ka meeste hulgas. Lisaks täiskasvanutele oleme ilukaruselli haaranud ka lapsed ning harjutame neid juba varakult iluteenuseid tarbima. Lastele on loodud isegi spetsiaalseid juuksurisalonge ning tavasalongides pakutakse lastele erinevaid teenuseid, alates juuste lõikamisest või maniküürist kuni kõrvaaugustamise, meigipidudeni välja. 

Täiesti arusaadav – ilus on ilus olla! Õnnestunud tulemus ning hoolitsetud välimus tõstavad meie enesekindlust ja annavad hea enesetunde. Olenemata, mille põhjal keegi oma valiku teeb, kas sõbranna soovitusel või reklaami tõttu, on kliendid üldjuhul heausklikud ja usaldavad nii salongi kui iluteenindajat.  Kliendid eeldavad, et neid teenindab vajalike kutseoskustega iluteenindaja ja teenuse saamisel on nad igati väljaspool ohtu. Mis juhtub siis, kui tulemus ei vasta ootustele ja saadud teenus toob kaasa oodatud ilu asemel hoopis tervisekahjustuse?

Kahjuks on nii, et ei saa panna võrdusmärki kauni sisekujunduse ja turvalise ilusteenuse vahele. Luksusliku välimusega ilusalong ei tähenda, et seal on professionaalsed iluteenindajad või iluteenuse pakkumisel on täidetud kõik vajalikud hügieeninõuded. Täpselt samamoodi ei tähenda tagasihoidlikuma välimusega salong vähem professionaalset teenust. 

Probleem algab sellest, et salonge võivad tänapäeval avada kõik, kes soovivad, vastavalt oma majanduslikele võimalustele ja maitsele. Olenevalt piirkonnast, ei ole alati vaja ka eelnevat Terviseameti kooskõlastust, tuleb lihtsalt järgida ilusalongidele seatud nõudeid. 

Isegi iluteenust võivad pakkuda kõik, kes seda vaid soovivad, sest iluteenindajale ei ole kohustuslik kutsetunnistuse olemasolu. Keegi ei takista alustamast iluteenindajana teenuse pakkumist juba pärast kahepäevast koolitust. Ka koolitajaks võivad hakata kõik, kes soovivad. 

Paljudel uuematel iluerialadel puuduvad ka kutsestandardid ja riiklikud õppekavad, mistõttu jääb õpetamisel hügieeni osa sageli minimaalseks või puudub üldse. Mõnikord ei piisa sellestki, et tegemist on põlvkondi vana iluerialaga. Koolitustel jääb vajaka ikkagi õpetusest, kuidas terviseriske minimaliseerida ja iluteenindajate seas levib valdavalt suhtumine, et hügieeninõuded on terviseameti jaoks mitte enda või oma kliendi tervise huvides. Paraku on ilusalongid, nii nagu kõik teised avalikud kohad soodne pinnas bakteritele, viirustele ja seentele. Kuna Terviseamet ei jõua kõikidesse ilusalongidesse, siis tegutsevad väga paljud iluteenindajad eirates nõudeid ja tehes suurte riskidega tööd.

Kokkuvõtvalt –  kõik võivad koolitada, kõik võivad iluteenust pakkuda, kõik võivad salongi avada. Antud kokkuvõtte eesmärk on juhtida ilutarbija tähelepanu olukorrale ja olla valvas nii ilusalongi kui iluteenindaja valimisel. Mittemiski ei saa panna neid salonge hügieeni väärtustama, kes seda ei soovi, aga õnneks võib iga klient ise valida salongi ja iluteenindaja, kus ohutult iluteenust saada.

Soovitused kliendile, mida hinnata salongi juures ja kus ei oleks mõistlik iluteenust tarbida: 

  • salongi sissekäik ja välisuks ning vaateaknad on räpased;
  • salongi põrandaid katab kinnikasvanud mustus;
  • salongi riiuleid, mööblit, ventilatsioonitorusid katab kuhjunud tolm;
  • klienti tervitab määrdunud tööriietega teenindaja;
  • mööbel on silmnähtavalt lagunenud ja narmendav;
  • seadmed või aparatuur on tolmused või kaetud tootejääkidega;
  • salongi prügikastid on räpased ja on kuhjaga täis.

Need on ilmselgelt esimesed märgid, et salongis on hügieeniga probleeme. Kui esmapilgul tundub, et hügieeniga on hästi, salongis on meeldiv ja värske lõhn, kõik tundub puhas ja ilus, siis teises etapis soovitame tutvuda salongis olevate töövahendite puhastamise ja desinfitseerimise ja steriliseerimise võimaluste ning hügieeniplaaniga. Oluline, et salongis oleks kraanikausi juures ühekordsed paberrätikud, riidest käterätikud tuleb vahetada pärast igat klienti.

  • Jälgi, et teenindatakse vaid puhaste ja puhtalt hoiustatud töövahenditega.
  • Kõik korduvkasutusega instrumendid, mille kasutamisel tekkib oht nahasekreedi ja vere edasikandmiseks, on vaja steriliseerida. Ühekordseks kasutamiseks mõeldud tooteid võib kasutada vaid üks kord ja peale kasutamist tuleb need ära visata.  
  • Kliendi rõivad tuleb protseduuri ajaks katta kaitsekeebiga, kael – paberist või riidest salvrätiku või käterätikuga. 
  • Veendu, et iluteenindaja peab kinni kätehügieenist. Enne ja pärast igat protseduuri peab teenindaja tegema antiseptika. Sama tuleb paluda teha ka kliendil või enne protseduuri töödelda kliendi käed antiseptikumiga.
  • Pane tähele, kas klienditeenindaja kasutab asjakohaseid isikukaitsevahendid, näiteks kaitsekindaid, maski, ühekordset põlle või isegi kaitseprille, mütsi ja kätiseid.
  • Kõik teenindamisel kasutatav korduvkasutusega pesu (käterätikud, salvrätikud, linad) tuleb vahetada pärast iga klienti. Tööpäeva lõpus tuleb kaitsekeebid pesta, pesemisel tuleb kasutada pesemisvahendeid.
  • Vaata, kas pärast igat klienti puhastatakse ja desinfitseerida tööpinnad ja klienditoolid (käsitoed). Pediküüriteenuse puhul tuleb pärast igat klienti puhastada ja desinfitseerida tööpinnale lisaks ka põrandad. Ainult vahetu keskkonna desinfitseerimine kaitseb klienti ja teenindajat.
  • Jälgi, et küünetehnik võtaks ka igale kliendile puhta küüneharja. Sageli puhastatakse kõik metallist instrumendid, aga küüneharjad ja viilid jäävad töötlemata. 

Kui tekib kahtlus, et iluteenindaja või salong ei pea kinni elementaarsetest hügieeninõuetest, siis oma tervise huvides on mõistlikum valida teine tore salong ja iluteenindaja.