Hoolikas käte pesemine on vähim, mida saame teha nakkushaiguste vältimiseks. Ei ole vahet, kas tööl või kodus, koolis või lasteaias, poes või reisil, haigustekitajad levivad võrdselt kõikjal ja olenemata kohast, kus viibime. Patogeensed mikroorganismid asuvad kõikvõimalikel pindadel - ukselinkidel, käepidemetel, käsipuudel, lülititel, klaviatuuril, mööblil jne. Näiteks kontorilaual arvatakse leiduvat sadu kordi rohkem baktereid, kui prill-laual. Puudutades kätega saastunud pindasid ja hiljem sama käega oma silmi või suud, leiavad mikroobid tee meie organismi ning haigestumine on üsna tõenäoline. Erinevad uuringud on näidanud, et suur osa inimesi ei pese oma käsi isegi pärast tualetis käimist. Nii levivadki pesemata käte kaudu lisaks palju räägitud koroonale ja teistele viirushaigustele ka näiteks soolenakkused (salmonelloos ja düsenteeria) ning sooleparasiidid (millest tuntuimad on solkmed, naaskelsabad, nudipaelussid ja maksakaanid). 

Millal kindlasti peaks käsi pesema?

• enne ja pärast toiduvalmistamist.
• enne söömist.
• pärast tualetis käimist.
• peale aevastamist, köhimist või nuuskamist.
• pärast koduloomade puudutamist.
• pärast suitsetamist.
• pärast õuest tuppa tulemist.
• siis kui need on silmnähtavalt mustad ja määrdunud.
• pärast prügi puudutamist.

Tavaline käte pesemine pesuaine ja leige veega aitab nahalt eemaldada mustuse ja teatud koguses mikroobe, aga selleks, et kogu mustus ja piisav kogus mikroobe kätelt eemaldada peab käsi pesema vähemalt 20 sekundit. Jälgima peab, et ei hõõruks ainult vastamisi peopesasid, vaid ka pöidlad, sõrmevahed, käeselg ja näpuotsad saaksid pesuainega puhastatud. Pesta tuleb ka küünte alused, sest mikroobid kogunevad kõige sagedamini just küünte alla. 

Kindlasti ei tohiks kasutada liiga kuuma vett, sest see kahjustab ja ärritab õrna käenahka. Tähelepanu tasub pöörata ka pesuainele, millega käsi pestakse. Eelistama peaks pesuaineid, millele on lisatud nahahooldus komponente ja see ei tohi tekitada nahaärritusi.

Milline pakend? Tükiseepide hoiustamine kraanikausi äärel on keeruline just nende niiskusvabana hoidmise tõttu (niiske ja soe keskkond on avatud bakterite vohamisele).

Klassikalised pumbaga pudelis vedelseebid on hügieenilisemad ja mugavad nii tööl kui kodus kasutamiseks. Kulude kokkuhoiu mõttes on kasulikum osta korraga suurem kogus vedelseepi, millega võiks väiksemaid pudeleid täita, kuid siis peab teadma, et enne uue koguse lisamist tuleb eelnevalt täitepudelid pesta, et vältida bakterite kasvu dosaatoris. 
Eriti säästlik, hügieeniline ja nahasõbralik on kasutada vahuseepi, mis võimaldab umbes 1250 kätepesu. Näiteks Clivia vahuseep on väga heade puhastavate omadustega, lõhnatu ja ei kuivata nahka.

Nii Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) kui Terviseamet annavad õnnestunud kätepesuks järgmised juhised:

• tee käed ja randmed voolava vee all märjaks.
• doseeri piisavas koguses seepi.
• hõõru peopesasid vastamisi.
• hõõru parema käega vasakut käeselga nii, et ka sõrmed üksteisega kontaktis oleksid. Korda sama teise käega.
• hõõru peopesasid vastamisi harali sõrmedega.
• hõõru parema käe peopesas vasaku käe sõrmede pealispindu. Korda sama teise käega.
• hõõru parema käega ringjaid liigutusi tehes vasaku käe pöialt. Korda sama teise käega.
• hõõru ringjate liigutustega parema käe sõrmeotsi vasakus peopesas. Korda sama teise käega.
• loputa käed veega.
• kuivata käed hoolikalt ühekordse paberkäterätikuga.
• sulge veekraan paberkäterätikuga.
• kogu kätepesu protseduur võtab aega 40-60 sekundit, mille järel on käed puhtad.

Hea mõte on lisada kraanikausi kohale kätepesu juhend.

Igapäevase kätehügieeni juures, on kätepesu kõrval oluline ka hoolikas kuivatamine ja nahahooldus. Kuivatamisel on mõistlik eelistada ühekordset kätekuivatuspaberit. Seljas olevate riiete külge ei tasu käsi kuivatada, sest nii satuvad riietel olevad mikroorganismid uuesti kätele. 

Nahahooldusest saab lugeda pikemalt meie blogi artiklis: Kätekreemist kaitsekreemini.