Iluteeninduses on termin “kinnastama” vähekasutatud  (“kinnastama” ehk kinnastega varustama või kindaid kätte tõmbama), kuid mujal erinevates valdkondades on see üsna levinud. Kasutame seda siis ka iluteeninduses.

Kummikinnaste kasutamine erinevatel tegevusaladel on üsna tavapärane. Järjest rohkem on elukutseid, kus on hakatud oma kätele kaitset pakkuma kinnastega. Põhjused on väga erinevad, näiteks automehaanik ja hambaarst, kus mõlemad vajavad kindaid, aga eesmärk kinnastamisel on erinev. Üldiselt tuleneb see ohuteguritest ja vastavalt sellele tuleb valida ka sobivad kaitsekindad.

Erinevad on ka kaitsekinnaste kasutamise reeglid. Nii nagu automehhaaniku ja hambaarsti näitel on neil erinev eesmärk, siis on ka kasutamise kord tulenevalt eesmärgist ja kinnastest erinev. 

Kui kasutada kindaid bioloogiliste ohutegurite kaitseks, siis on vaja kindlasti teada ja arvestada kinnastamise reeglitega.
 

Kaitsekinnaste kasutamine kui mikroorganismide ülekandmise riski vähendamine.

Kaitsekinnaste ülesanne on kindlustada kaitsebarjäär, et vältida nakkushaiguste edasikandumist. Samuti vähendada tõenäosust, kus teenindaja kätele kanduvad üle kliendi mikroorganismid või vastupidi, et klient saab nakkuse iluteenindajalt. 

Teine tähtis ülesanne on kaitsta käsi keemiliste ärritajate eest, milleks on erinevad desinfitseerivad- ja pesemisained, ka töös kasutatavad kemikaalid. Kaitsekinnaste valimisel tuleb tähelepanu pöörata kvaliteedile ja vajalikele standarditele.

Kaitsekindad jagunevad suures plaanis kolmeks:

1. mittesteriilsed ühekordseks kasutamiseks;
2. steriilsed ühekordseks kasutamiseks;
3. korduvkasutatavad mittesteriilsed kindad.

Ühekordseks kasutamiseks mõeldud kindaid (nii mittesteriilseid kui steriilseid) ei desinfitseerita, ei pesta ja neid kasutatakse ainult üks kord.

Korduvkasutatavaid kindaid võib kasutada mõningate iluteenuste juures (juuste värvimine), aga peamiselt koristustöödel või instrumentide hooldamisel. Korduvkasutatavate kummikinnaste puhul on oluline teada, et enne kinnaste eemaldamist pestakse neid pesemisvahendiga, loputatakse ning kuivatatakse ühekordse kätepaberiga. Tööpäeva lõpus pestakse kindad mõlemalt poolt puhtaks ning kuivatatakse nii, et kinda sisemine pool on väljapoole pööratud. 

Korduvkasutatavate kinnaste all võib kanda puuvillaseid aluskindaid või kasuta puuvillasisuga koristuskindaid.
 

Reeglid, mida peab kinnastamisel järgima:

Alustuseks üks lihtne reegel, et kaitsekindad peavad olema puhtad, terved ja parajad, aga lisaks:

• enne kinnastamist tuleb käed pesta ja teha antiseptika, sest bakterid võivad kiiresti paljuneda kinnastatud kätel;
• antiseptikum peab enne käte kinnastamist olema kätel kuivanud, et vältida antiseptikumist tingitud kaitsekinnaste läbilaskvuse ohtu;
• kui on kasutatud kaitsekreemi, siis peab valima kreemi, mis sobib kinnastega kasutamiseks ja kreem peab olema täielikult imendunud;
• kinnastamine on alati ainult kuivadele kätele;
• kindaid kasutatakse vaid ühel kliendil ja järgmisele kliendile võetakse uued kindad;
• kinnaste kandmisel ära süga nina, kõrva ehk ära puutu nägu ja juukseid;
• kinnastatud kätega ei puudutata kasutusel olevaid isikukaitsevahendeid (nt maski, kilepõlle, kitlit);
• kindaid ei pesta, ei desinfitseerita ega töödelda antiseptikumiga;
• töö käigus tuleb katkised kaitsekindad koheselt eemaldada ja uutega asendada;
• kinnastatud kätega ei liiguta ringi erinevate ruumide vahel (koridoris, tualettruumis, personaliruumis jne.);
• kinnastatud kätega ei katsuta isiklikke esemeid (prillid, mobiiltelefon jne).

 

Kaitsekinnaste eemaldamine

Kinnaste eemaldamisel tee nii:

1. võta kinni kinda randmeosa välispinnast ja tõmba kinnas käest;
2. võta kinni teise kaitsekinda sisepinnast ja tõmba kinnas käest; 
3. viska kaitsekindad prügikotti;
4. pärast kaitsekinnaste kasutamist tee antiseptika. 

Kinnaste valesti kandmine ja reeglitest mitte kinnipidamine võib olla isegi kahjulikum, kui üldse mitte kinnaste kandmine. 

Kasutatud kirjandus: ÕENDUSTOIMINGUTE TÖÖVIHIK Koostajad: T. Oolo, G. Usberg, B. Uiga Tartu 2008